17. juuli 2010

We were lost in woods

Nii, oleme tagasi Luke sügavatest ja võimsatest metsadest. Ilm soosis meid, vaim oli valmis ja publik ootas mürinat, mille saatel juukseid tuulte valda anda. Live oli täiesti tasemel ja suur kiitus kõigile korraldajaile, kes viitsisid sellise asjaga üldse vaeva näha.

Aga siis nüüd asjast ka veidi lähemalt. Metsarada, mis juhatas meid peoplatsile, oli imepärane vahend autode tuunimiseks. Nimelt see Opel, millega mina sinna kohale end vedasin, digimuutus Subaruks. Sellele teele olid nimelt väga osavalt kivid asetatud ja kaevatud augud, mis suudavad ka kõige ettevaatlikumal sõitjal auto alt summuti ära lõhkuda. Kuna samal ajal toimus Valgamaa teedel ka ralli ja meie Opeli mootor kõlas välja justkui Subaru oma, otsustas autojuht  kiirelt pitstoppi minna ja end rallile registreerida. Sellest, kuidas tal seal läks, räägin ehk mõni teine kord.

Festivaliplatsil polnud küll eriti palju rahvast, kuid tegevust neile seal jagus. Üks seltskond tagus ringis jalgpalli ja õnneks olime meie selleks juhuks kaasa võtnud ideaalse abivahendi - vuvuzela! Ilmselt saab seeolema Remaining Bulleti kindel kaaslane igal esinemisel. Kiirelt panime püsti telgi, kuhu öösel mõnusalt sisse pugeda ja asetasime endeid lava ette, kus esines bänd nimega Break Another. Sellele järgnes jalgrattavõistlus - mäkketõus, kuid korraldajate sõiduvahend lagunes kahjuks ära ning see vahva üritus jäi pooleli.

Juba oligi aeg pille häälestama hakata, sest õhtu peaesinejad (ehk meie, RB) olid kavas järgmised. Meie trummaril Joelil juhtus aga erakordne äpardus. Nimelt suutis ta end hääelstamise ajal trummide tagant lava taha teleportida! Just nii, te lugesite õigesti, teleportida! Sest lava oli kinnine ja Joeli selja taga oli sein. Kuid ma võin teile, kallitele fännidele, avaldada selle imelise mustkunstitriki saladuse. Nimelt, kui teie tahate end lava taha teleportida tuleb teil esmalt ära õppida mingil tasemel trummimäng, sest muidu ei tundu see eriti usutav kui täielik võhik istub trummide taha. Teiseks peate harjutama tooliga nihelemist, sest see on kogu selle triki üks võtmekohti. Veel peate valima selle triki läbiviimiseks riidest tagaseinaga lava, sest muidu saate lihtsalt haiget. Ja viimaks peate te olema lihtsalt eriliselt tähelepanematu ja koba, et kukkuda lava ääre pealt maha. Siis venitate riidest seina oma keharaskusega ning poete selle alumise ääre vahelt läbi. Nii lihtne see ongi. Ja rahval on nalja kui palju.

Kui lavalauad lõhutud said ja kaelad ülekeedetud makaronideks olid moshitud, tuli rahva seast väga palju positiivset vastukaja. Ma tõesti loodan, et neil lahedatel tüüpidel meie lava ees on kaelad vähemalt sama valusad kui mul praegu.

Äkki otsustasid kõik bändi liikmed, et me peame kahjuks festivalilt lahkuma, sest käiv autoralli rikkus meie liiklemisvõimalusi. Telk tuli kokku pakkida, kuid veidi hämaramas ja niiskemas keskonnas kui seda oli tehtud lahti pakkimisel. Asjad kõik kenasti auto peale laetud, asusime teele ja puhusime uhkelt katuseluugist meie ilusat punast vuvuzelat! Afterparty toimus Aakre kultuurimajas

Stay tuned!
Mihkel

13. juuli 2010

Õnne soovige meil!

Tervist kõigile!

Paari palava päeva jooksul oleme me maha pidanud vinge sünnipäeva. Meie bänd sai nimelt kolm aastat vanaks. Siia Otepää küngaste vahele oli end vedanud fänne igast kandist. Pidu ketras tervelt kaks päeva ja ööd. Saun oli kuumem kui kunagi varem, vesi soojem kui õhk, toidud maitsvamad kui siis, kui need oleks meisterkoka valmistatud, muusika parem kui valküüride laul ja seltskond lõbusam kui pilves hipid.

Pilte:
Show me some horns!

Meie tossumasin!

Harjutame Stagedive'ks!

Just chillin'

Tantsuplats

Dramatic look singer!

Let's make some nom!

Nom, Beer and Metal... That's all we need!

Nõõ!

Wazaaa!

Mu väikevenna leidis muda.

Alien invaders



Meie bändi kohta ilmus laupäevases Valgamaalases terve lehekülje pikkune artikkel. See oli esimene suurem kajastus Remaining Bulleti kohta meedias. Soovitan kõigil endale see leht soetada, sest internetis pole seda artiklit veel üleval. Meie kitarrist Alko kinkis igale bändiliikmele selle artikli ka raamitud kujul.

Ärge unustage, et juba sel reedel oleme Luke mõisapargis Nõo vallas üritusel nimega "Lost in Woods". Koos meiega on laval:
Johnny Masturbates In Yellow Bed
The Angus
Plixid
Shitflowers
Suunatuli
Ballscratch
Demonic
Remaining Bullet
Crimson
Lakaluuk
Everfade
Awakenwhale
Ohutsoon
ja veel ...

Lisaks veel mudamaadlus, poomivõitlus, õlleorienteerumine ja ka teisi vabaõhutegevusi

Kaasa võta: telk, sõbrad ja 25.- sümboolseks piletirahaks 

Lisainfot: Lost in Woods'i kodulehelt


Stay tuned!
Mihkel

7. juuli 2010

Pilte

Bassimees tegi aia :-(
Emme vaata! Kureporno!
The F**K?
Metallica!
Roundtable conference (without the table)
Roundtable conference (without the table) 2
The drummer, again!!
Photobomb!
Howdy there stranger!
When I herp, I DERP!
That's where we make magic.
Headshot in 3.. 2.. 1..
Highway to hell, aka Aakre
Let's growl the shit out of you!


PS!
Sünnipäevapeo kuupäevad nihkusid päeva võrra edasi. Ehk siis 10.- 11. juuli.

PS2!
Lost in Woods laval oleme 17. asemel hoopis 16. hilisõhtul.

Stay tuned!
Mihkel

3. juuli 2010

Proovipäevik nr 1

Oli ilus õhtupoolik, kui kuskil Valgamaal Aakres kogunesid kokku 5 tõsist meest, kes ei saa aru, miks mõned nalja ei mõista. Nad panid püsti helitehnika ja hakkasid häirima kohalike Toomas Anni fännide argipäeva... Algas kultusbändi Remaining Bullet bändiproov.

Seekord oli proovis kuulamas ka meie N°1 fänn Vivika. Vivika hoolitses selle eest, et meil igav ei hakkaks. Nagu Alko ütles, on Vivika juba nagu vend ja perverssed naljad tulevad tema juuresolekul eriti hästi välja. 


Enne proovi avastasin, et kohalikus supermarketis on eriti odava hinnaga kvaliteetõllesid müügil. Soetasin endale neid nii palju, kui rahakott kannatas, mis omakorda tähendas seda, et mul ei olnud raha, et süüa osta. Selle vea parandasin kiiresti. Vedasin Alkoga kihla, et ma ronin külakiige võllile. (Aakre külakiik on vägagi kahtlases seisundis olnud juba aastaid, kuid meie hoog sellel ei rauge ka siis kui vibratsioon läheb juba talumatuks ja võll ähvardab pooleks murduda.) Tasuks oma julgustüki eest sain paki oma lemmikmaitsega kiirnuudleid, mida ettenägelik bändikaaslane oli varunud. Tuli välja, et mina olin kõige kehvemini ettevalmistunud pillimees.


Bändiproov võis alata.


Pillid häälestatud, otsustas meie trummar Joel näperdada natuke minu basskitarri. Tsiteerin sõnu, mida ta lausus sel hetkel:"Tahtsin ka vahest tunda, et ma olen pillimees!" See on ajendiks uuele tõsielul põhinevale bändimeeste naljale. Kuigi eks nad kõik ole tõsielul põhinevad. 


Proov oli sisukas, ning palju uut senikuulmatut materjali on peagi tulevates esinemistes oodata. Kõik uued palad, mida keegi bändiliikmetest meile välja pakub on täiustumas kogu bändi pideva objektiivse kriitika tulemusena. Ainult nii saavutame parima, mida teile, meie fännidele, pakkuda.


Selgus, et ilmselt meie järgmine esinemine toimub Nõo lähistel toimuval fesivalil nimega Lost in Woods 16.-18. juulil. Meie läheme ilmselt lavale 17. juuli õhtul. Te kõik olete oodatud näppe viskama ja kvaliteetmuusikat nautima.


Tuli välja, et on tulemas bändi kolmas sünnipäev! Ilmselt toimub pidu 9.-10. juulil minu (bassimehe Mihkel Kaha) residentsis. Sissepääs toimub kutsetega ja kutseid tuleb ise küsida, kui ei pakuta! Kutseid saab küsida kõigilt bändiliikmetelt. Täpsustav info peo koha ja muu sarnase kohta levib minu käest. Panen igaks juhuks ka oma kontaktandmed:
Tel: 55597969
Msn: taigenaigen@hotmail.com


Võite minuga vabalt suhelda ka muudel teemadel ;-)


Olge vahvad  \m/ (>.<) \m/
Hops!

Mihkel

1. juuli 2010

Võidumehed!

No tere päevast herrad ja prouad!

Teatan suures rõõmus ja õnnejunnis olles, et Remaining Bullet pani edukalt Band Battle'i veerandfinaali kinni. Kindlasti aitas kaasa ka see, et me pärast lavalt maha tulemist, kui teine bänd peale hakkas minema, läksime koheselt taha ruumi šampusega võitu tähistama. Tekitas meile sellise võimsa aura, mida oligi tarvis.