Üks läheb ees, teised järel!

Laupäev oli ikka raju!

Alustame otsast!
Ärgates püüdsin meeleheitlikult Stevenit kätte saada, et ta mulle kidra keeled ja strapi ära sebiks, sest vastasel juhul tuleb kontsertist välja katastroof. Steveni semu oli töölt lahkunud ning ükski tema sõpradest ei omanud kas raha või aega. Sama oli Joeli houmboydega niiet poodi mu keeled ja strap jäidki.

Oli põnev reis 6-kesi 5 inimese autos. Veidi seiklemist tartus, et leida ülesse tõelises ghettos asuv Lina 6-6, mis üllataval kombel nägi siiski korteri üksest sisse astudes ülikodune välja. Maja enda ruumid meenutasid mulle Brother In Armsi ühte intro stseeni- vägagi räämas valge maja, suured avarad ruumid, ühes ruumis oli mingisugune kanderaam vms. Ülispooky maja oli, lõpuks selgus, et see olla kunagi nakkushaigla olnud. See seletab! Õnneks oli Ülli korter suurepäraselt sisustatud ning tunne oli sisseastudes väga kodune.

Kui Trehvi jõudsime oli üks bänd juba peale läind ning käputäis inimesi lava ees. Vahetasin 2 kiiret lauset mingisuguse kantrimehega, kes hakkas koheselt seletama mulle midagi, et ma staaritsen!! Ma lihtsalt uurisin, et kas backstage on ka, kus tehnikat hoida, sest lava peale ei mahtunud. Õhtu lõpuks said kõik inimlikud eksimused vabandatud ja suhted korda.

Lava taga käis jube rabelemine. Mu kidral ei olnud strapi nuppe küljes ning mingid kruvid olid samuti kadunud. Setlist oli kadunud ning järjekord ei olnud meeles. Võimendi ei töötand, sest mingi juhe oli lahti tulnud. Mihkel andis esimest korda kontserti viie keelse bassiga. Mu kidral olid mega vanad keeled peale, seega pidin leotama neid GHS-i sees, et nad mingisugustki elumärki annaksid. Paras tsirkus!

Kui üks asi läheb ees võssa ja kõik ülejäänd selle järel, kas siis peaks alla vanduma ning palvetama, et midagi rohkem ei lähe?

Heck no! Selg sirgu ning lennutad kõik sita tagasi, mis sinu poole lendab. Alla vandumisega pole midagi saavutatud.
Kui jõudsime lava peale ning rusikad kokkulõime tundsin, et täna tuleb kõva laiv.

Ja nii oligi. Meie vaheline vibe oli ülivõimas. Kõik eelnev sitt lihtsalt läks meelest ning nautisime igat lugu. Loomulikult tuli ka väike kala, kui Kristo vastu mu kitarri lendas ning mu kitarr häälest ära läks. Iseenesest poleks see mind häirinud, kuid just selle sama loo ajal pidin ma tegema selle keelega breakdowni- steven ees ja mina taga. Ma valetaks, kui ma ütleks, et seda ei olnud arusaada.
Kontserdi lõpus nõuti meilt kordus lugu ning loo lõppedes tegime veel ühe breakdowni... et saaks lõbusam!

Lavalt maha, tehnika kokku ning shoti taldriku taha. Mahe, mahe, mahe värk!

Järgmine nv uuesti tartu, kuid seekord teise rockikasse...

5.märts kell 21.00 klubis Rock & Roll (Tiigi 76A) üritus Metal in Hell
lavale astuvad bändid:

INFERIA (FIN, death/grind)
http://www.myspace.com/inferia
EVEMASTER (FIN, thrash/black)
http://www.myspace.com/evemasterofficial
NECRO STRIKE (death/crust)
http://www.myspace.com/necrostrike
REMAINING BULLET (deathcore)
www.myspace.com/remainingbullet

Seal näeme!
Alko!